Pildil: Harri Lepamets, Kirke Williamson, Tallinna tehnikaülikooli doktorant Kaur Sarv ja Toomas Tammik räägivad ühistranspordi tulevikust.

Sel nädalal töötavad riigiametnikud Jõgeva- ja Järvamaal. Järva valla korraldada oli Kesk-Eesti välitööde seminar ühistranspordi korraldusest ja juurdepääsetavusest Järva maakonnas, mis toimus neljapäeva hommikupoolikul Järvamaa ühistranspordi keskuse (JÜTK) ootsesaalis Mäos.

Raido Randmaa transpordiametist rääkis uuest olukorrast seoses neljarealise maantee Kose–Mäo lõigu valmimisega ja oli välja arvutanud, et Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo 2+2 tee ehitusega hoitakse piltlikult öeldes kokku miljon liitrit kütust ja 58 aastat autojuhtide aega aastas.

Muret teeb, et juhid on tähelepanematud, sest sõiduteega samatasandilistel loomade käiguteede ristumiskohtadel on aastaga alla aetud kolm põtra, kuigi liiklusmärgid on ohust märku andnud. Tema sõnul on näiteid, kus põdra intelligentsus on ületanud autojuhi oma. „Näeme termokaamerast, et põder ootab vaikselt teeületust, kui autojuht mööda tuiskab," ütles ta. Kokkupõrge põdraga toob aga kaasa rasked tagajärjed.

JÜTK-i juht Harri Lepamets rääkis liikluskorralduse muudatustest ja probleemidest ühistranspordiga. Mäos saavad kokku nii maakondlikud- kui ka kaugliinid. „Meie fookus ei saa olla vaid Tallinna-Tartu suund, vaid kogu maakonna võrgustik," ütles ta.

2015. aastal alustas Superbus, mis pani rõhu kiirusele ja odavusele: Superbus teenindas Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Riia liine ning reisidele oli võimalik osta pileteid alates 2 eurost. 2016. aastal see firma küll lõpetas, kuid teised vedajad ei tahtnud pärast seda enam Tallinna-Tartu maanteelt „maha keerata". Nii on Mäos peatuvate busside arv aasta-aastalt kahanenud.

Endiselt on lahendamata murekoht, kuidas Koeru kandist Rakkesse rongile saada.

Järva vallavolikogu aseesimees Jüri Ellram arutles teemal, kuidas integreerida maakonna bussiliinid muu ühistranspordiga. Näiteks see, et Järva-Jaani suunalt ei jõua reisijad kella 8 Paidesse, uue hankega muutub.

Ellram märkis ka, et Elron muudab väga kergekäeliselt paar-kolm korda aastas sõidugraafikuid ja JÜTK peab samuti seoses sellega liiniaegu muutma. Kuid reisijad ei jõua muutustega sammu pidada.

Teemal „Valla-, linna- ja maakonnaliinide eristamise kriteeriumid, sh õpilastransport" rääkis Kirke Williamson transpordiametist. Tema sõnul on Järvamaa liinivõrgu suurim nõrkus, et see arvestab eelkõige õppuritega, jättes tähelepanuta teiste elanike liikumisvajadusi.

Maakonnaliine ei tohiks õpilasliinidega sassi ajada. Õpilasliin peatub seal, kus on laps, mitte seal, kus on peatus ning sõiduplaani saab vastavalt vajadusele mõistliku etteteatamisajaga (paar-kolm päeva) muuta. Topeltbusse pole vaja, kui õpilased on juba bussis, on kõik hästi.

Ka edastas ta hea uudise. Järgmise aasta 1. aprillist hakkab maakonnas ringi sõitma 22 uut madalapõhjalist gaasibussi.

Integreeritusest naabermaakondade liinivõrkude ja reisirongidega rääkis ka Mari Jüssi transpordiametist. Vajadus on inimesed liikuma saada võimalikult soodsalt ja mõistlikult, et 10% praegustest autosõitudest tehtaks ühistranspordiga – potentsiaal on eelkõige rongiga liikumises. Tulemas uued rongid ja ühenduskiirused muutuvad konkurentsivõimelisemaks.

Paide on küll kõige paremini autoga ühendatud koht Eestis (kuhu iganes Eestimaal jõuab siit autoga kahe tunniga). Aga ühistranspordiga ei jõua kahe tunniga praktiliselt kuskile.

Aastaks 2025+ on soov, et käigus oleksid täiendavad rongid, ühendused oleksid sagedasemad ja kiiremad ning sõidugraafikud ja liikuvusteenused hästi sünkroniseeritud.

Järva vallavalitsuse teede spetsialist Helle Salum rääkis teehoiukavade koostamisest. Teehoiukava on piibel. Läbipaistev ja arusaadav. Sellega kehtestati teede suvised ja talvised seisundinõuded, tolmutõrje tegemise ulatus majapidamiste juures, bussioote paviljonide rajamise põhimõtted. Bussiliiklusega teed on kõrgema prioriteetsusega teed.

Pavel Karev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist rääkis teede üleandmisest kohalikele omavalitustele ja sellega seotud kohustustest ning võimalustest. Hetkel on teada ca 3400 km teid riigiteid, mis riigiteede tunnustele ei vasta (neist 2200 kruusakattega), KOVile üle antud ca 20–30 kilomeetrit riigiteid.

Raido Randmaa sai rääkida ka kohalike omavalituste ja riigiteede seisunditaseme tagamise ühtlustamisest ja koostööst. Eesti teedevõrk 59 094 km: 16 643 km riigiteed, 24 053 km kohalikud teed ja 18 398 era- ja metsateed.

Kõige rohkem emotsioone tekitab Randmaa sõnul talv. „Oleme talvehooldusele vinti peale keeranud – kolmele seisunditasemele tegime lisaks 3+ taseme," ütles ta. Ka on uutes korrashoiuhangetes madalamal seisunditasemel karmimad nõuded (näiteks lumetõrje senise 24h asemel 12h jooksul).

Järva abivallavanem Toomas Tammik rääkis vajadusest ühtlustada ühistranspordi info üleriigiliselt. Tavareisijale on reisiplaneerija kasutamine keeruline. Selleks tuleb kasutada erinevaid keskkondi: peatus.ee, tpilet.ee, elron.ee, pilet.ee, pluss vedajate enda kodulehed. Google otsinguga ei tule riiklik infokanal peatus.ee kohe esile. Et 45% ühistranspordi kasutajatest on harva sõitjad (kord kuus või harvem), vajavad nemad paremini toimivat reisikorraldajat.

Paneeldiskussioonis osalesid Kirke Williamson, Harri Lepamets, Toomas Tammik ja Tallinna tehnikaülikooli doktorant Kaur Sarv. Teema – ühistranspordi tulevik.

*Tulevik peaks olema inimese reaalsele liikumisvajadusele vastav. Põhjamaades ei viitsi keegi enam uhkete autodega eputada, kasutatakse rõõmsalt ühistransporti. Ehk läheb ka meil eputamisvajadus lõpuks üle?

*Miks mitte ka bussi rattaga, et sihtkohta jõudes rattaga edasi sõita? Põlvamaa hankis esimesed rattakohtadega bussid. Katsetame.

*Tasuta bussiliiklus maakondades on kaasa toonud nii head kui ka halba – lapsed jätsid jalgrattad koju ja sõidavad nüüd bussiga. Eakad liiguvad aga rohkem.

*Kasutame ühistranspordis rohkem perepileteid – keegi maksab küll vähem, aga lisandub neid, kes praegu niikuinii ühissõidukeid ei kasuta.

*Projekteerime teede äärde rohkem taskuid peatumiseks (telefoniga rahulikuks rääkimiseks jms)

*Teha Türile, Paidesse ja Mäosse elektrirataste rendipunktid, sest neid punkte ühendab kergliiklustee.

*Rattahoid on ka Järva vallas pilla-palla, ehitame kaasaegsed katusega rattahoidlad elektrirataste laadimiskohtadega.

Tervetuloa Tunnel Appiin!

Tervetuloa osallistumaan!